VORMSI
Rootslaste asumise kohta Eesti rannikualadele on püstitatud mitmeid teooriaid, ja kohapealsetel ranna-rootslastel endil on selle kohta mitmeid erinevaid rahvapärimusi. Pärast 50-ne aastast nõukogulikku eraldatust on taas tärganud huvi Vormsi kui ühe Eesti omapärase ja siiani suletud saare vastu. Rahvas enne teist maailmasõda Vormsis oli säilitanud mingi ürg- rootsise omapära – kandis vanu rahvarõivaid, kõneles oma arhailist keelemurret ja hoidis alal omapärast kultuurilist laadi. See ajalooline omapära näib olevat säilitanud uurijatele teatava, isegi suurenenud aktuaalsuse ka veel tänapäeval. Vormsi külanimed on osa nii eesti kui rannarootsi vaimsest kultuuripärandist.
|